"Vere magus lõhn"
Suzanne McLeod
Suzanne McLeod
Lugesin suhteliselt hiljuti Suzanne McLeod'i raamatut "Vere magus lõhn". Nagu juba pealkirjast võib aimata on ka selles raamatus vampiirid, kuid see raamat ei ole nagu teised vampiirilood.
Selle raamatu peategelane on Genny Taylor, kes töötab Loitsumurdjad.com-i heaks. Selles asutuses töötavad nii haldjad, nõiad kui ka teised olevused, kõik nad näevad välja enam vähem inimese moodi. Genny ise on sidhe fee ehk kõrghaldjas. Ta tegeleb loitsude mahavõtmisega. Vampiirid on tulnud avalikkuse ette ja on justkui turisti atraktsioonid. Loitsumurdjad.com'il on selline reegel, et nemad vampiiridega ei lävi, sest nad on ohtlikud. Ühel hetkel palub aga üks vampiir Gennyl uurida ühe tüdruku surma, et teada kas selleks on kasutatud loitsu või mitte. Sealt edasi läheb asi väga põnevaks ja on ka üpris mitu naljakat kohta
. Soovitan väga seda lugeda, sest see on tõesti huvitav
. Agnes Alas
Võhma Gümnaasium
9. klass
Võhma Gümnaasium
9. klass
Suzanne McLeod on Suurbritannia ulmekirjanik, kes on saavutanud urban fantasy žanris oma kodumaa juhtiva kirjaniku maine. Ta on äratanud tähelepanu “Spellcrackers.com” sarjaga, milles on siiani ilmunud kolm romaani: “Vere magus lõhn” (“The Sweet Scent of Blood”, 2008), “Surma külm suudlus” (“The Cold Kiss of Death”, 2010) ja “Võluväe kibe seeme” (“The Bitter Seed of Magic”, 2011). Need on paranormaalsetest ilmingutest kubisevad ja samas realistlikena mõjuvad lood, milles on küllaga põnevust, sünget atmosfääri, verd aga ka nutikat huumorit. Fantaasiarikkalt kujutatud Londonis – selle üsna ohtlikus versioonis – möllavad ringi nõiad, haldjad, saatürid, eduka PR-kampaania teinud vampiirid ja teised vaimolendid ning nagu heas põnevusloos ikka, tuleb tunnistada ja lahendada ka verdtarretavaid kuritegusid.
